TEST: brikett kui küttepuu asendaja

Talvise kütteperioodi jooksul tuleb tavaliste küttepuude kõrvale muljetavaldaval viisil suuremate poodide, ehituskaupluste ja hulgiladude tootevalikusse brikett. Seega saab tulekollet omav linnaelanik lähiümbrusest hõlpsalt kätta vajaliku kütte.

Puitbrikett põleb rahulikult ja ohutult. See ei praksu ega paugu nagu küttepuud, milles võib olla õhu- ja vaigumulle. Põlemisaega on pärast väikest kasutuskogemust võimalik hästi ette ennustada.
Briketi süttimine nõuab kaua põlevat süütematerjali. Kogemused näitavad, et brikett süttib hästi, kui tükid asetada paralleelselt ja teine kiht nende peale. Vahele panna süütematerjali, näiteks süütetablette. Piisav õhuvahe aitab süttimisele kaasa.
Küttematerjalina on puitbrikett juba tuntud. Eestis läbi viidud testkatse puitbriketi kasutamisest tõi üllatavaid tulemusi.

Testimine

Kogusime kokku testrühma ja tellisime kamba peale ühe alusetäie puitbriketti, et hankida kogemusi, kuidas põleb brikett erinevates küttekolletes. Briketti põletati halgudega koos detsembris-jaanuaris-veebruaris ning seejärel võeti kogemused kokku.
Kõik pidasid väga positiivseks puitbriketi puhtust ja väikest ruumivajadust. 10kilone plastkott briketti ei reosta ruumi. Ühte või enamat kotti on hea hoiustada küttekolde läheduses ning võtta briketti ahju panemiseks ligidalt.
Puitbrikett ei ole päris prügivaba: kui kotist võtta briketti, satub iga kord põrandale puru. Plastkotti pakitud brikett püsib kuivana ega levita lõhna. Suurema koguse ladustamine ei tundu samuti olevat probleemne.
Üks alus puitbriketti kaalub umbes 1000 kg ning on mahuga umbkaudu 1 m3. See vastab hinnanguliselt 7–8 m3 küttepuudele. Sellisest puude kogusest, mis on kenasti ühes reas vastu seina laotud, tekib ligikaudu 2 m kõrge ning 5,5 m pikk puuriit, kui halu pikkus on umbes 35 cm.
Samamoodi vastu seina laotud ligikaudu 2 m kõrge puitbriketi alus võtab ruumi seinast ainult  20 cm ning selle pikkuseks tuleb vaid umbes 2,5 m.

Põletamise harjutamine

Kõigil katsetajatel oli alguses briketi süütamisega raskusi. Kui katsetamislustist ei piisa, tasub lugeda süütamisjuhiseid kas koti sildilt või toote edasimüüja kodulehelt. Puitbrikett tahab kaua põlevat süütematerjali. Seetõttu ei õnnestu süütamine paberi ja hea tohu abil.
Parimad tulemused saadi nn süütetablettidega (nt Hot, parafiiniga immutatud puitkiudplaat) või spetsiaalse süütetikuga (nt Bilteman Fire Starter Sticks).
Alguses võiks muidugi panna paar halgu põlema ja asetada nende peale brikett. Süütetablettidega süüdates laduda kaks briketitükki kõrvuti ja kaks tükki nende peale risti. Vahele asetada süütetabletid, mis panna põlema. Nii süttib puitbrikett kindlasti. Süttimisetapis on hea, kui briketil on piisavalt õhuruumi.
Kogemuste põhjal nõuab brikett korralikult põlemiseks – tuleasemest sõltuvalt – niikuinii rohkem ruumi kui halud. Õhuluuki tuleb teinekord hoida isegi täiesti avatuna.

Meeleolu ja turvalisus

Ühtlase struktuuriga puitbrikett põleb prognoositavalt, ei paugu ega pragise. Leek on ühtlasem ja ka madalam kui puu põlemise korral (viimase kõrge leek tuleneb puu sees olevatest rohketest lenduvatest ühenditest).
Tihe puu põleb väiksema leegiga, ka brikett on tiheda struktuuriga. Mõned võivad arvata, et sellisel juhul puuduvad õige meeleolu ja romantika. Puitbriketi tükk põleb rahulikult, vaat et isegi igavalt. Kui ahju luugid on lahti või kui tuld teha lahtises kaminas, võib briketti pidada seetõttu turvalisemaks kui küttepuid.
Looduslikust puust halgudes on tihti õhu- ja vaigumulle, mis põhjustavad praksumist ja sädemete pildumist. Tuleasemest võib välja lennata sütt, mis on tuleohtlik.
Kui küttekollet kasutada õigesti ja regulaarselt näiteks elektrikütte osakaalu vähendamiseks ning erilist atmosfääri ei peeta vajalikuks, on brikett logistiliselt hea küttematerjal.
Puitbriketil on suur kütteväärtus, selle käsitlemine on puhas ning seda on võimalik ladustada isegi siseruumides. Ühtlase koostise tõttu on briketil ka märkimisväärne eelis, kuna selle põlemist on võimalik hästi ette ennustada.
Pärast mõningast kogemust oma küttekoldega tead juba, kui palju on kütmisel puitbriketti vaja ja kui kaua võtab kütmine aega. Pärast kaminasse tule tegemist võid minna rahulikult aiatöid tegema ning tead täpselt, millal tuleb briketti tule säilitamiseks juurde lisada.

Söest tuhaks

Kogemused näitavad, et briketti võib vajaduse korral põletada kaua ja säästlikult. Tulekolde õhu vastava reguleerimise teel põleb puitbrikett isegi ilma kohendamiseta täielikult tuhaks. Brikett põleb ise lõpuni ning sellest ei jää midagi põlemata, nagu võib juhtuda puuhalgudega. Segamata briketitükid hõõguvad tumedate söetükkidena. Kohendamata ja tükkideks lõhkumata süsi hõõgub ja kumab meeleolukalt.
Puitbriketi põlemisel tekkiva tuha kogus on üllatavalt väike. Tuhk on peeneteraline ja ühtlane. Briketi tuhaprotsent on umbes 0,3–0,7%, puuhalgude oma 0,4–1,2%. Väiksem tuhakogus lihtsustab kütja elu, sest tuhasahtlit või tuleaset ei pea nii tihti tühjendama.
Brikett osutus üsna atraktiivseks alternatiiviks küttepuudele. Kui küttepuud on võimalik muretseda omaenda metsast maalt või suvilast, ei tule briketi ostmine muidugi kõne alla, rääkimata tasuta saadud küttepuudest.
Tuleaset kasutavale linnaelanikule on puitbrikett suurepärane küttematerjal. Kui alusetäis tundub üksinda kasutamiseks liiga suure kogusena, võib naabritega kampa lüüa ja see omavahel ära jagada. Samas võivad turuhinnadki tõenäoliselt kõikuda. Meile jäid briketiga kütmisest üldiselt head kogemused.
Edaspidi kasutame kütmisel kindlasti puitbriketti kui mitte ainsa küttematerjalina, siis puudega koos. Ehtsast ja õigest küttepuudest ei saa kuidagi loobuda, kuna need annavad  õiget meeleolu ja lõhna.

Allikas: kodujaehitus.ee