Soojuspumba head ja vead

Õhk-õhk-tüüpi soojuspumbad on saavutanud viimastel aastatel üha suurema populaarsuse nii eramajade kui ka korterite küttelahendusena. Vahel on ka soojuspump ainuvõimalik valik. Kuid mõnikord ka teadlik eelistus neile, kes otsivad soodsamat küttelahendust või võimalust kombineerida erinevaid kütteviise.

Kulutused küttele tõusevad iga aastaga – see on paraku fakt, millest mööda vaadata ei saa. Et kulude kasvu kodus võimalikult ohjes hoida, otsib üha enam inimesi ökonoomsemaid ja soodsamaid küttelahendusi. Kellel on eluruumi soojendamas elektriküte, see otsib midagi, mis aitaks suurt elektriarvet vähendades hoida toad soojana ka kõige külmema ilmaga. Kellel on keskküte, soovib leida tihti lisakütet varasügiseseks või hiliskevadiseks ajaks, mil kütet ei pruugi majas olla. Mõlemal eelnimetatud juhul tuleb appi soojuspump.

Õigesti valitud ja paigaldatud soojuspump võimaldab elektriküttega võrreldes 2-3kordset elektrienergia kokkuhoidu. Kevadel ja sügisel ning pehmemal talvel on kokkuhoid suurem, kuid käreda pakase saabudes kokkuhoid väheneb ja muutub üsna väikseks, kui õues läheneb kraadiklaasi näit 30 miinuskraadile. Täispakasega on soojuspumba koormus maksimumilähedane ning siis võivad selle tööks vajaminevad elektriarved tõusta. Kuid samas annab soojem ilm mugava võimaluse reguleerida toasooja, sest pump hoiab väga efektiivselt olemasolevat toasooja regulaarsel temperatuuril.

Soojuspumba üks peamine eelis ongi võimalus reguleerida soojusenergiat efektiivselt ja ilmastiku järgi. Soojuspumbad on ennast tõestanud arvestatava kütteallikana viimastel külmadel talvedel ja see on tõstnud usaldust moodsa kütteliigi vastu. Populaarsuse kasvule aitab kindlasti kaasa ka pakkujate küllus ja seadmete hindade langus. Kui vanasti sai seadme koju 25 000 – 30 000 krooniga, siis tänapäeval saab tuntud firma seadme koju sooja puhuma juba juba 900–1500 euro eest.

Millisel juhul on soojuspump eluasemele ainuõige küttelahendus?

Ikka siis, kui muud soojusenergiat eluruumi tsentraalselt sisse ei tule. Kui tegu on ahiküttel põhineva eluruumiga, siis on soojuspump ainuõige lahendus ahjule lisaks. Neid kahte kütteviisi annab omavahel väga edukalt kombineerida. Kokkuhoiu kõrval päästab ahiküttega eluruumi puhul soojuspump pererahva ka suuremast kütmise vaevast. Koju tulles on tuba soe, ei pea kohe tuld tegema hakkama ega ootama, millal soojus ükskord majas levima hakkab. Ahju päris välja lõhkuda pole aga mõtet, sest tugevama külma korral vajab soojuspump toetust. Kui aga eluruumi köetakse üksnes elektriga, siis annab soojuspump veel suurema kokkuhoiu. Nii et ka siin on soojuspump soovitatav lisavalik.

Keskküttega korterites saab soojuspumpa kasutada enne ja pärast kütteperioodi. Ja ka jahedal suvel – kui kütmata korter muutub rõskeks. Sellistel juhtudel annab soojuspump soodsalt lisakütet. Palaval suvel saab soojuspumpa kasutada jahutamiseks – oluline lisaväärtus on seegi. Samas on ka selliseid elamistingimusi, kuhu soojuspump ei sobi kohe mitte. Näiteks väga sopilise planeeringuga majadesse ja korteritesse pole seda kuigi suurt mõtet paigaldada. Sest kui veel hoitakse sopistunud tubade vahel uksi ka kinni, siis ei pääse soojus ühtlaselt levima ja kaugemad nurgad jäävad jahedaks.

Samas on sopistunud eluruumi puhul, kus pole muud küttevõimalust, väljapääs ka selles, et võib kasutada mitut seadet korraga ehk siis ühes korteris mitut soojuspumpa. Iseasi, kas eluruumi välispind seda valikut välja kannab. Nimelt peab kortermajade puhul arvestama paigaldusel kindlasti soojuspumba välisosa asukohaga. Kui rõdu puudub, siis tuleb välisosa kinnitada seinale. Sellisel juhul peab luba küsima korteriühistult ning selle juures võivad esile kerkida piirangud. Seadme välisosast tilgub töötamise ajal kondensvett ja see võib kedagi häirima hakata.

Talvel läheb maha tilkunud vesi jäässe, mis võib samuti põhjustada ebameeldivusi. Ka näiteks lagedale katusele ei ole hea välisosa paigutada. Seal on ta tuule meelevallas ja sellest lähtuvalt võib tekkida jäätumise oht.

Õhksoojuspumba tööpõhimõtte lihtsus

Õhk-õhk-tüüpi soojuspump on võrreldes teist tüüpi soojuspumpadest üks kõige lihtsama tööpõhimõtte ja ka paigaldusega. Kütteseade pumpab välisõhust saadud soojusenergiat siseruumidesse. Seade koosneb välis- ja siseosast, mis on omavahel ühendatud torude ja elektrijuhtmetega. Välisosas asub kompressor, mis pumpab välisõhust soojust koguvat külmaainet seadme siseossa. Siseosas suunatakse soojus toaõhku ning puhutakse ventilaatori ja suunajate abil hoonesse laiali. Tööpõhimõte on sarnane tagurpidi külmkapiga: välisosa üritab külmutada välisõhku ning toodab kõrvalproduktina soojust, mille külmaaine endaga seob ja siis siseosa abiga tuppa suunab.

Kui inimene hakkab oma koju valima õhksoojuspumpa, tuleks tal enne teada hoone soojapidavust, ruumide suurust ja asetust, olemasolevaid kütteallikaid, elektriühenduse olemasolu paigalduskoha lähedal, seinte paksust, materjali ja veel paljusid olulisi nüansse. Soovitatav on enne soojuspumba paigaldust kutsuda koju võimalusi üle vaatama ja olukorrale objektiivset hinnangut andma asjatundja spetsialist. Sest kui ise ikka kõiki vajalikke detaile tähele panna ei oska, siis oskab seda kindlasti asjatundja. Koostöös on ka palju tõhusam sobiv seade välja valida ning kõiki asjaolusid arvestades paigalduse maksumus kohe kokku leppida. Kui spetsialist annab nõu, saab ikka olla tõesti veendunud, et valitakse õige võimsusega toode.

Sobiva soojuspumba võimsuse valiku määrab köetava pinna suurus, hoone soojapidavus, olemasolevad kütteallikad ja kõik need eelnimetatud tegurid. Võimsam pump kütab kiiremini. Võimsam ja kiiremini küttev seade on muidugi kallim ja üldiselt madalama kasuteguriga. Kui talvel tahetakse maha jahtunud ruumid väga kiiresti soojaks saada, siis on üldiselt mõttekam kasutada võimast elektripuhurit või näiteks kaminat. Need kütteliigid annavad kiiresti ja palju sooja. Kui ruum on piisavalt soe, siis tasub juba soojuspump temperatuuri hoidma panna. Maha jahtunud ruumi üles kütmine ainult soojuspumba abiga võib kaua aega võtta ning madala temperatuuri korral ei mõju see seadmele hästi. Soojuse toaspüsimise vastu aitab ainult hoone korralik soojapidavus.

Ühte eluruumi võib kütma rakendada ka rohkem kui ühe soojuspumba. Kahe või enama seadme peale on vaja mõelda siis, kui köetav pind koosneb mitmest ruumist, mis on üksteisest eraldatud. Näiteks maja eri korruste puhul peaks rakendama eraldi soojuspumbad siis, kui trepp asub eraldi koridoris ja sellest tulenevalt õhk kahe korruse vahel piisavalt ei liigu. Sellisel juhul saab kasutada kahte väiksemat (ökonoomsemat) seadet ühe suure ja võimsa asemel. Lisaks saab teist korrust suvel jahutada. Esimesel korrusel paikneva seadmega see ei õnnestu, sest külm õhk üles ei levi.

Võimsamad õhk-vesi- ja maasoojuspumbad

Peale õhk-õhk-tüüpi soojuspumpade on levinumad ka õhk-vesi-soojuspumbad ja maasoojuspumbad. Õhk-vesi seadmed võtavad sarnaselt õhk-õhk-seadmetele soojuse välisõhust ning annavad selle edasi maja keskküttesüsteemis ringlevale kütteveele. Maasoojuspumbad ammutavad oma soojuse maa sees paiknevast kollektorist ning annavad samuti sooja edasi keskküttesüsteemi. Mainitud seadmete siseosad on aga suuremad kui õhk-õhk-soojuspumpade. Tavaliselt paiknevad need siseosad eraldi katlaruumis. Maasoojuspumbal puudub nähtav välisosa, sest kollektor paikneb maa sees.

Õhk-õhk-tüüpi soojuspumba paigaldus on niisiis mõnevõrra lihtsam kui maasoojuspumpadel või õhk-vesi-tüüpi soojuspumpadel. Õhk-õhk-tüüpi soojuspumpade paigaldus võtab aega enamasti 4–6 tundi, kuigi erandjuhtudel ka kauem. Aja kulu mõjutavad sise- ja välisosa vaheline kaugus, seinte paksus, läbitavate seinte arv, välisosa kõrgus maapinnast jne.

Kui maasoojuspumbal ei jää väljast midagi näha, ning peale maasisese osa paigaldamist ei ole taimestiku taastumise järel üldse aru saada, et aias meetri sügavusel on laiali laotatud umbes 500 meetrit torustikku, siis õhk-õhk-pumba välisosa tuleb alati enamasti panna välja ja ikka maja seina külge. Seega on nähtav osa selle pumbaliigi puhul alati olemas. Midagi peita ei saa ja pole mõtetki. Vastasel juhul, näiteks keldrisse paigaldatuna, kulutab välisosa kogu keldris leiduva soojuse kiiresti ära ning kelder jahtub maha. Kuna uut õhku peale ei tule, siis on varsti temperatuur keldris madalam kui väljas ning soojuspumba kasutegur ja küttevõimsus langevad. On ette tulnud juhtumeid, kus pump on lihtsalt ära külmunud.

Paigaldusvead

Millised on aga olnud need põhilised paigaldusvead, millega ei ole pumbad hästi tööle hakanud? Põhiline viga tehakse sellega, et valitakse soojuspumba siseosa paigalduseks halb asukoht. Sellisel juhul ei hakka õhk ruumis piisavalt liikuma ja ruum ei soojene ühtlaselt. Mõnikord jääb puudulikuks ka paigaldustöö kvaliteet, mille tulemusena on külmaainetorud kokku muljutud või lekkima hakanud. On ka juhtumeid, kus valitakse ka pumba välisosale vale asukoht, kus voolab vett peale ja selle tulemusena jäätub välisosa soojusvaheti ära.

Enne soojuspumba valikut tasub teada sedagi, et üks asi on see, mida lubatakse kasutegurina soojuspumba passis. Reaalne elu ja see, kui hästi oma soojuspumpa hooldatakse, seab sageli aga pisut teistsugused kasumid, kui dokumentatsiooni kirja pandud. Tehnilistes andmetes on tavaliselt kirjas, et 7kraadise välistemperatuuri juures hoiab soojuspump ruumis 20kraadist sooja. Neil tingimustel on parimate seadmete kasutegur (COP) üle 5. Kui väljas on aga 10 kraadi külma ja toas tahetakse hoida 23 kraadi sooja, siis nõuab see seadmelt palju suuremat pingutust, mis omakorda toob kaasa voolukulu kasvu ning kasuteguri languse. Selleks, et soojuspumba kasutegur oleks maksimaalne, tuleb seadme siseosa tolmufiltreid kindlasti perioodiliselt puhastada. Määrdunud filtritest ei käi õhk enam hästi läbi. Ja et tagada vajalik õhu hulk, peab siseosa ventilaator määrdunud filtrite korral rohkem tööd tegema ja kulutab rohkem energiat.

Aeg-ajalt tuleb ka maksimaalse kasuteguri hoidmiseks välisosale pilk peale heita. Seadme välisosa võib lund täis tuisata või ebasobivate juhuste kokkulangemisel jääga kattuda. Sellisel juhul ei ole tagatud piisav õhuhulk ja seade peab selle tagamiseks rohkem tööd tegema. Soovitav on valida kindlasti tuntud kaubamärkide toodangut. Vältida tasub tundmatuid Hiina päritolu seadmeid ja neid, mis on mõeldud ennekõike jahutamiseks, mitte kütmiseks meie kliimas. Konditsioneeri pole mõtet koju osta, kui soovitakse õhku soojendada, mitte ainult jahutada.

Allikas: kodujaehitus.ee