Puitpõranda lihvimine on töö, mida peab aastate jooksul puitpõranda hooldamiseks ette võtma. Järgnev juhend näitab enamlevinud töömeetodeid tänapäeval kasutusesolevate tehniliste võimaluste juures. Igal üksikul juhul on siiski otstarbekas erinevad töömeetodid konkreetsete oludega vastavusse viia. Selle kokkuvõtliku juhendiga antakse nii professionaalsetele kui ka asjaarmastajatest töömeestele kasulikke näpunäiteid põrandalihvimismasinatega töötamiseks.
1. EELTÖÖD ENNE PUITPÕRANDATE PAIGALDUST
- Sõltuvalt aluspõranda olukorrast tuleb enne põranda paigaldust teha kontrollmõõtmised vastavalt DIN skaalale. Betoonist aluspõranda puhult tuleb mõõta põranda niiskust. Levinum meetod on mõõtmine CM- aparaadiga. Maksimum niiskusetase võib tsementvalu põrandate puhul olla 2% ja anhüdriitvalu põranda (veevaba kipspõranda) puhul 0,5%.
- Puidu niiskusetase peab vastama piirkondlikele eeskirjadele.
- Aluspõranda tasasus peab vastama RYL skaalale. Ebatasasused tuleb eemaldada kas tasandusseguga või lihvimise teel.
- Betoonivalu korral tekkinud „tsemendipiim“ tuleb vajadusel ketaslihvijaga lihvida ja eemaldada, et kindlustada parem nakkuvus betooni, liimi ja puidu vahel.
- Aluspõranda tugevust tuleb eelnevalt kontrollida. Kui aluspõrand ei ole piisavalt tugev liimühendusele vastu pidamiseks, tuleb aluspõrand ümber ehitada.
- Tugevalt niiskust imavast materjalist aluspõranda korral on vajalik selle töötlemine vastavate vahenditega (krunt valida vastavalt liimitüübile), et kindlustada puidu hea nakkumine.
- Enne paigaldustööde algust tuleks kontrollida aluspõranda temperatuuri ja kindlustada vajalik ruumi sisekliima (RH 40 – 60%).
- Kui puitpõrand naelutatakse aluspõranda külge, tuleks aluspõranda vastavad ebatasasused ja niiskusesisaldus stabiliseerida.
Nõuanne: Hoolikalt ettevalmistatud aluspõrand lihtsustab puitpõranda paigaldust ja kergendab põranda lihvimist.
2. PUITPÕRANDA ETTEVALMISTAMINE LIHVIMISTÖÖDEKS
UUS PAIGALDUS
Et saavutada parimat lihvimistulemust, peab põrand olema enne lihvimistööde alustamist täielikult puhastatud. Lahtised lipid tuleb kinnitada. Silmaga nähtavate pragudegaja lahtiste pindudega detailid tuleb välja vahetada. Defektiga lippide pahteldamine mõjutab negatiivselt lõpptulemust.
RENOVEERIMINE
Enne puitpõranda renoveerimist tuleb süvistada väljaulatuvad naelapead, et vältida lihvimismasina kahjustamist ja sädemete teket. Olemasolevaid vuuke võib mitmel erineval moel töödelda.
NÄPUNÄITED:
- Kui vuukide laius on väiksem kui 1mm, võib neid vuuke või pragusid pahteldada. See protseduur viiakse läbi enne viimast lihvimist. Kui vuugid on laiemad kui 1mm, ei anna nende sulgemine pahteldamise teel pikaajaliselt kestvat tulemust. Selliseid vuuke täidetakse puidust liistudega või erinevates värvitoonides saadaolevate silikoonivaba vuugitäitega. See protseduur viiakse läbi peale esimest lihvimist.
- Vuukide täitmisel on oluline kasutada kindlasti silikoonivaba täitemassi, et silikoon ei satuks põranda pealispinnale ja ei satuks kontakti viimistlusmaterjali- laki või õliga. Kokkupuude laki või õliga võib hiljem viia viimistlusmaterjali mahakoorumiseni.
- Põranda töötlemiseks seina äärest tuleb sokliliistud eemaldada. Kui see ei ole võimalik, tuleb üritada seinte äärest põranda serv võimalikult ühtlaselt ja sarnaselt ülejäänud põrandaga töödelda, et kogu ruumi lõplik väljanägemine jääks võimalikult ühesugune.
- Soovitatav on maalri- ja tapetseerimistööd viia lõpule enne põranda viimistlemist. Nii saab vältida värskelt viimistletud põranda kahjustamist.
- Vanade ja paksude viimistluskihtide eemaldamisel (vanad põrandavärvid, õlid või kunstvaigu baasilised lakid) tuleb trummellihvijaga esimesel lihvimisel lihvida edasi- tagasi suunas, et kasutada poleervilti võimalikult ökonoomselt.
3. KASULIKKU INFOT LIHVIMISVAHENDITE KOHTA
Liivapaberit eristatakse selle järgi kuidas abrasiivaine on puistatud alusmaterjalile – rikkalik (suletud), poolavatud ja avatud puistamine. Rikkaliku puiste korral kaetakse alusmaterjal üleni (100%) lihvimisteradega ,avatud puiste korral on alusmaterjal kaetud 50-70% ulatuses. Erinevused on ka liivapaberi ühenduskohas – parimad lihvimistulemused saavutatakse paberiga, mille liitekoht on spetsiaalse fooliumiga kokku liidetud. Nii ei teki lihvitud põrandale lainelisi (sinusoidseid) lihvimisjälgi ja liivapaberi lindi vastupidavus on suurem.
Hea lihvimisriba või lihvimispooli/ rulliku tunneb ära järgmiste tunnuste järgi:
- Kvaliteetne paberi otste kinnitus • Ilma oluliste paksuse erinevusteta
- Liivapaberi serv peab olema puhas, alusmaterjalist väljaturritavad niidid mõjutavad negatiivselt lihvimistulemust
- Liivapaberi lindi painduvus mõjutab kui ühtlaselt lint jookseb ja koos sellega lihvimiskvaliteeti.
- Lihvimisvahendid (liivapaber, poleervilt) tuleb ladustada kuivas kohas.
4. KUIDAS VALIDA ÕIGE KAREDUSEGA LIIVAPABER
Et välja tuua puitpõranda loomulik ilu, on väga tähtis õige lihvimine. Mitu korda peaks lihvima või milline peaks olema lihvimispaberi karedus (tähistatakse K või P + vastav karedust tähistav number), sõltub parketi tüübist ja puitdetailide liitekohtade hulgast, aga ka ebatasasuste hulgast ja määrdumise astmest. Mida väiksem on number liivapaberi markeeringus seda karedama (jämedama teraga) paberiga on tegemist. Õige järjekord lihvimispaberite kareduste valikul on väga tähtis. Jämedateralise liivapaberiga eemaldatakse mustus ja materjali ülejääk kuni on saavutatud tasane pealispind. Järgnevate lihvimiskordadega peenema paberiga eemaldatakse esimese lihvi jäägid. Paberi kareduse valikul peale esimest lihvi ei tohiks vahele jätta rohkem kui ühte karedusnumbrit, sest muidu ei ole võimalik eemaldada kõiki lihvimisjääke või on jääkide eemaldamine seotud suure materjali kuluga. Seetõttu on oluline, et lihvimist alustatakse nii peeneteralise liivapaberiga kui võimalik, et hoida lihvimisjäljed nii minimaalsed kui võimalik. Nii võib olla, et jämedateralise liivapaberiga ei peagi lihvima, mis aitab hoida kokku aega ja töövahendeid. Jämeda teraga liivapaber on kallim kui peene teraga.
LIIVAPABERI KAREDUS
Liivapaberi karedus määratakse lihvimisterade suuruse järgi. Erinevad terade suurused saadakse sõelumise teel läbi erineva suurusega sõelade. Liivapaberi number tuleneb sõela silmade arvust tolli kohta, näiteks nr.40 puhul on sõelal 40 silma.
5. OLULISED NÜANSID TRUMMELLIHVIJAGA TÖÖTAMISEL
Nagu on näha jooniselt, tuleb trummellihvijaga lihvida alati vasakult paremale. Nii sõidab külgmine ratas alati lihvitud pinnal. Sellise töömeetodiga muutub põrand iga lihvimiskorraga rohkem siledamaks ja ei teki lainelist pinda. Üks suund edasi ja tagasi lihvimist mööda sama jälge vastab ühele paanile. Järgmist paani lihvima hakates ei tohiks masinat nihutada paremale rohkem kui 85% ulatuses. St. alati peaks jääma väike ülekate eelmise paani suhtes. Suunavahetus edaspidi lihvimiselt tagasi lihvimisele peaks toimuma ruumi vähemvalgustatud kohas. Enne suunavahetust tuleb trummel õigeaegselt põrandalt üles tõsta, et vältida sisselõikeid.
LIHVIMISMASINA NIHUTAMINE TÖÖ KÄIGUS
Üks lihvimispaan tähendab edaspidi ja tagaspidi käiku. Lihvimise sügavust mõjutab masina nihutamine, mis võib olla 50-85% paani laiusest.
SURVE LIHVIMISMASINALE SÕLTUVALT LHVIMISVAHENDIST
Trummellihvija puhul saab reguleerida masina survet kolmes astmes. Surve tähistus masinal on võetud liivapaberi jämedusastme järgi GROB/ MITT/FEIN –JÄME/ KESKMINE/PEEN. Näiteks: lihvimine liivapaberiga K 50 astmel GROB/JÄME vastab lihvimisele paberiga K 40 astmel MITT/ KESKMINE .
SAMMU KIIRUS SÕLTUVALT LIIVAPABERI JÄMEDUSEST
Astumine peaks olema ühtlane ja samas mitte liiga aeglane! Astumise kiirus mõjutab lihvimistulemust! Mida peenem on lihvimispaber, seda suurem peab olema sammu kiirus. Mida suurem on sammu kiirus, seda õhem on mahalihvitud puidu kiht.
6. PINNALIHV LIHVIMISMASINAGA HUMMEL
MÄÄRATA KINDLAKS PARKETI TÜÜP
Mosaiikparkett: selle parketi puhul tuleb kõik töö etapid läbi viia 45º nurga all, et vältida säsipuidu väljalihvimist. Liistparkett: täpsemalt esikud ja eeskojad: Selle parketitüübi puhul tuleb kõik töö etapid kuni peenlihvimiseni välja läbi viia 7º – 15º nurga all. Peenlihvi suund peab järgima puusüü suunda. Deformeerunud vanad puitpõrandad (esikutes ja eeskodades): kuna selliste põrandate puhul on erinevate puiduosade kõrguserinevused väga suured, tuleb pinna tasandamiseks esimene lihv teha piki puidu suunda. Seejärel võib jätkata diagonaallihviga.
KONTROLLIDA PINNA TASASUST JA TEHA PROOVILIHV
Põranda tasasust saab testida mitte sisselülitatud masinaga. Selleks tuleb vabastada lihvimislint, valts alla lasta ja mittetöötavat masinat liigutada mööda lihvitavat põrandat. Jälgida tuleb valtsi üles-alla liikumist. Parema ülevaate saamiseks võib ekstreemsed kohad märgistada. Valts liigub üleskõrgendus parketis , valts liigub alla- lohk parketis. Et vältida sügavaid lihvimisjälgi ja sisselõikeid, oleks hea kui esimene lihv tehakse võimalikult peeneteralise liivapaberiga. Seega tuleks testlihvimine läbi viia paberiga K 50 või 60. Kui testi tulemus on rahuldav ja tööaeg sellise jämedusega paberiga kujuneks samuti mõistlikuks, võib alustada tööd suurel pinnal samuti paberiga K 50 või K 60.
NÕUANDED HUMMELIGA LIHVIMISEL
Ruumis saab lihvimistööd ca 90% ulatuses teha lihvimismasinaga. Ülejäänud pind tuleb lihvida servalihvijaga või käsitsi.
Eesmärgiks peaks olema, et võimalikult suur osa põrandapinnast lihvitakse trummellihvijaga, et seda suhtarvu parandada. See on võimalik alltoodud punkte järgides:
- Et saaks võimalikult suurt osa põrandapinnast lihvida trummellihvijaga, eemaldatakse enne töö alustamist sokliliistud. Nii saab lihvida masinaga võimalikult seina lähedalt.
- Piki seina äärt saab trummellihvijaga lihvida ka väga peeneteralise või kasutatud liivapaberiga isegi kui lihv toimub vastu puusüü suunda või vastu paigaldusjoonist.
- Äärelihvijaga tuleb seinaääri lihvida jämeda paberiga ja kummargil või põlvili asendis.
- Seinaäärte peenlihv äärelihvijaga viiakse läbi püsti seistes.
TÄHELEPANU Liivapaberi või võrgu kareduste järjekorrast tuleks kinni pidada ja mitte rohkem kui üht karedusnumbrit vahele jätta. Peale igat lihvimiskorda tuleks veatu lõpptulemuse huvides põrand hoolikalt tolmuimejaga puhastada. Enne töö alustamist tuleb lihvimismasina erinevad osad üle vaadata, et olla kindel, et masin on puhas. Juhuslikult külge jäänud mustus tuleb hoolikalt eemaldada.
7. ÄÄRTE LIHVIMINE ÄÄRELIHVIJAGA
Lihvimisvigade vältimiseks peab äärelihvijaga töötamisel kindlasti kinni pidama liivapaberi kareduste järgnevusest. Masinat liigutatakse ringjate liigutustega mööda seina äärt. Kui masinale liiga tugevalt vajutada, on tulemuseks masina pöörete arvu langus, mis viib lõpptulemuse halvenemise, põletusjälgede ja masina ülekoormamiseni. Lihvimisvigade vältimiseks peab masin töö ajal olema pidevas liikumises. Töötada võib nii liivapaberiga alates suurusest K 40 (renoveerimistöödel võib olla ka K 24) kui ka lihvimisvõrguga alates suurusest K60. Et saavutada võrguga lihvimisel laitmatu tulemus, tuleb võrgu alla panna vilt. Seda vilti võib kasutada peenlihvimiseks ka ilma võrguta. Et vältida silmnähtavat üleminekut põrandalihvimiselt äärelihvimisele, tuleb mõlema lihvi puhul kasutada sama karedusega lihvimisvahendit (paberit või võrku).
Äärelihvijaid on olemas erinevate „nina“ pikkustega 105, 230, 350. Pikkus 230 katab 95 % kasutusvõimalustest ja on parim kombinatsioon ergonoomiast ja efektiivsusest. Meie soovitame jämeda lihvimise põlvili või kummargil ja peenlihvimise seistes teostada.
8. PRAGUDE JA VUUKIDE TÖÖTLEMINE
Enne viimast lihvi kontrollitakse pragude ja vuukide olemasolu, kuna need ilmnevad sageli alles lihvimistööde käigus. Oluline on teada, et liiga suuri pragusid ja vuuke ei ole võimalik pikaajaliselt täita tavakasutuses olevate vuugitäite vahenditega. Sellistel juhtudel tuleb lähtuda peatükk 2 kirjeldatud töömeetoditest. Väiksemad praod ja vuugid (alla 1mm) on võimalik probleemideta täita pahtliga: näiteks lihvimistolmuga segatavad LOBADUR WS EasyFill Plus või LOBADUR Fugenkittlösung. Selleks kantakse pahtlimass roostevaba pahtlilabidaga ühtlaselt kogu põrandale. Parima lõpptulemuse huvides tuleb jälgida, et täitemass tungiks ühtlaselt ja tihedalt kõikidesse pragudesse ja süvenditesse. Pahtel ei tohi olla liiga kuiv, parima tulemuse annab „taigna paksune“ täitematerjal, mis väikestes kogustes on ka kõige paremini saavutatav. Suurtes kogustes täitematerjali valmistades kipub see liiga kiiresti kuivama, see raskendab täitematerjali tungimist pragudesse, mis omakorda raskendab töö tegemist ja mõjub halvasti töö kvaliteedile. Et järgnevat lihvi endale mitte üleliia raskeks muuta, tuleb vältida vuugitäite liiga paksult pealekandmist. Kui lihvimise järel peale vuugitäite pealekandmist veel pragusid ilmneb, tuleb need üksikult uuesti üle pahteldada. Kogu põrandapinna veel kord lauspahtelduse tegemine pole vajalik. Hästi teostatud pahteldamine mitte ainult ei optimeeri töötulemust, vaid vähendab ka laki või õli kulu.
9. LÕPLIK LIHV
Lõpliku lihvi korral võib lähtuda samast skeemist nagu peenlihvimise kohta. Sõltuvalt valitud lihvi jämedusele enne pahteldamist ja pealekantud pahtli/vuugitäite kogusest valitakse järgneva lihvi jämedusaste. Kui pahtlit kanti põrandale liiga palju, lihvitakse sama karedusega paberiga, millega lihviti enne pahteldamist. Lihvimisel peale pahtli pealekandmist tuleb hoolikalt jälgida, et lihvimisvahend ei oleks liiga kulunud. Eriti oluline on see äärelihvi puhul, kuna kulunud lihvimisvahend viib kergesti põletusjälgedeni põrandal (samuti muutub puidu toon liiga kulunud liivapaberi või võrgu tõttu).
Kui lihvimine on lõpetatud, peab tähelepanu pöörama järgmistele nüanssidele:
- Pragusid ja vuuke ei tohi enam näha olla, need kohad tuleb siis veelkord täitemassiga üle töödelda ja lihvida.
- Jämedaid lihvimisjälgi ei tohi enam näha olla. Need on hõlpsasti lambiga valgustades leitavad. Lihvimisjäljed muutuvad kruntlaki all eriti silmatorkavaks, sest nende kõrgus on ülejäänud põrandapinnast erinev ja seetõttu on nad ka teist tooni. Seda märkavad kindlasti ka kliendid.
- Et kruntlakiga kaetud põrandal ei tekiks erinevaid värvitoone, on mõistlik põrandapind ja ääred lihvida sama karedusega liivapaberiga. Kui viimane lihv teostatakse võrguga, lihvitakse ka ääred sama karedusega võrguga. Põrandapinna ebatasasused ilmnevad erinevate värvitoonidena (hele/ tume) eriti siis kui hakatakse peitsima või kruntlakiga katma.
- Ei tohi olla põrandapinna nähtavaid kahjustusi
- Põrandal ei tohi olla ka erinevaid võõrkehi (näiteks raualaaste, mis on tekkinud erinevate tööriistade kasutamisest teiste töömeeste poolt). Sellised rauaterad võivad hiljem lakiga reageerides tekitada pisikesi pruune täppe (roosteplekke).
- Põrandal ei tohi olla ka erinevaid vedelikest põhjustatud plekke (näit. õlid, rasvad, silikooni sisaldavad tihendavad ained, puhastusvahendid jms.) Sellised ained võivad reageerida kruntlakiga ja tekitada erinevaid plekke.
10. PUITPÕRANDATE LAKKIMINE
Enne lakkimistöödega alustamist tuleb põrand, aknalauad, küttekehad jms. tolmuimejaga hoolikalt puhastada. Tolmu tõstab õhku ka kerge tuulehoog, mis langeb värskelt lakitud põrandale ja tekitab krobelise pealispinna. Põrandat puhastades on mõistlik põrandale ka viimane ülevaatlik pilk heita, et avastada veel viimaseid võimalikke vigu ja puudusi.
Lakkimisega alustatakse valguse poolt ja liigutakse valguse langemise suunast eemale. Nii saab jälgida ja koheselt likvideerida võimalikke vigu. Valmis põrandal tuleb lasta kuivada tolmu ja otsese päikesevalguse eest kaitstult. Peale kantava laki kogus , töömeetodid ja kuivamisaeg sõltub konkreetsest tootest ja klimaatilistest tingimustest.
11. VAHELIHV MITMEKETTALISE LIHVIJAGA
Vahelihv kahe lakikorra vahel tehakse tavaliselt peale kruntlakkimist ja vesialuselise laki esimest kihti. Selle tööetapiga tasandatakse puidu kiudude ülestõusmise tõttu karedaks muutunud pealispind. Eelistatavalt tuleks lihv teostada võrguga suurusega K 120 või sama karedusega liivapaberiga. Poleervildile asetatud lihvimisvõrk on vähem agressiivse toimega kui liivapaber. Kuna tööprotsessi eesmärk on ainult laki pinna tasandamine, tuleb lihvimismasinat liigutada kiiresti ja väga väikese survega. Lisaraskus tuleb kindlasti eemaldada! Oluline on jälgida, et lakikihti ei lihvitaks läbi, sest läbilihvitud kohad jäävad järgnevate tööprotsesside käigus põrandal nähtavale pekkidena või lihtsalt värvitooni erinevustena. Oluline on kasutada sama lihvimisvahendit nii ääre- kui põranda lihvimisel, sest erinevad karedusastmed väljenduvad valmispõrandal värvierinevustena.
12. PÕRANDA KATMINE TEISE LAKIKIHIGA
Enne kui saab alustada teise lakkimiskorraga tuleb põrand hoolikalt vahelihviga tekkinud tolmust puhastada. Puhastamise käigus tuleb hoiduda tolmu üleskeerutamisest, sest see maandub hiljem lakitud pinnale ja rikub töö. Teine lakkimiskord tehakse vastavalt peatükis 11 kirjeldatule. Sõltuvalt põrandast võib olla vajalik veel kolmas lakkimiskord. Enne kolmanda lakikorra kasuks otsustamist tuleks mõelda sellele, et iga järgnev kiht lakki peidab järjest rohkem puidu naturaalset välimust.
13. LAKITUD PARKETT- JA LAUDPÕRANDATE HOOLDUS
Värskeltlakitud põrandat on soovitatav hooldada vastava kaitsekihti tekitava hooldusvahendiga, näiteks: LOBACARE Parkettcare või FloorCare (FloorCare matt) . Edasine hooldus sõltub põranda kulumise astmest. Suurt koormust saavaid põrandaid tuleks hooldada iga kolme nädala, vähem koormust saavaid põrandaid kahe- kolme kuu tagant. KLIIMA RUUMIS Hea enesetunde jaoks ja põranda pika eluea huvides peaks ruumi temperatuur olema 20-23°C ja suhteline õhuniiskus 40-60% (Viimistlus RYL 2000).
14. ÕLI JA VAHA KUI PUITPÕRANDATE KAITSEVAHENDID
OLULINE OHUTUSNÕUANNE! TÄHELEPANU! Isesüttimise oht! Õlised lapid, poleervildid jms. võivad iseeneslikult süttida! Töövahendid tuleb koheselt peale kasutamist vette uputada, seejärel vabas õhus kuivatada või sulgeda õhukindlalt mittesüttivasse anumasse!
Kui puitpõranda viimistlemisel otsustatakse lakkimise asemel õlitamise/ vahatamise kasuks tuleb reeglina eelnev lihv teha peenema lihvimisvahendiga. Jälgida tuleb tootjapoolseid nõuandeid õli/ vaha pakendil. Peale lihvimise lõpetamist tuleb tähelepanu pöörata järgmistele nüanssidele:
Jämeda liivapaberiga tehtud lihvimise jälgi ei tohi enam näha olla. Need on hõlpsasti lambiga valgustades leitavad. Et eelpoolmainitud värvierinevusi vältida, on soovitatav ruumi ääred ja ülejäänud põrand sama karedusega paberiga lihvida. Kui viimane lihv teostatakse võrguga, tuleks ka ruumi servad sama vahendiga lihvida. Puidu pinna erinevad karedusastmed viivad lõpptulemusena ka värvierinevusteni (hele/tume)
Ei tohi olla nähtavaid põrandapinna kahjustusi.
Põrand peab olema puhas, mustus jääb hiljem nähtavale plekkide ja erinevat tooni triipudena. Enne õlitamise/ vahatamisega alustamist tuleb põrand, aknalauad, küttekehad jms. tolmuimejaga hoolikalt puhastada. Tolmu tõstab õhku ka kerge tuulehoog, mis langeb värskelt töödeldud põrandale ja tekitab krobelise pealispinna. Põrandat puhastades on mõistlik pind veel kord ka üle kontrollida. Nüüd on viimane võimalus kõrvaldada ka leitud vead.
On võimalik, et puitude erinev imamisvõime võib põhjustada värvierinevusi.
Õli või vaha poleertööd tehakse ketaslihvijaga valge, punase või rohelise poleervildiga või naturaalsetest harjastest poleerharjaga.
Peale kantava õli/vaha kogus, töömeetodid ja kuivamisaeg sõltub konkreetsest tootest ja klimaatilistest tingimustest. Õlitatud puitpõrandate hooldusel tuleb järgida tootjapoolseid soovitusi ja nõuandeid.
SAGEDASEMAD LIHVIMISVEAD JA NENDE PÕHJUSED
LAINED, LÖÖGID, TÄKKED PÕRANDAPIND
Kontrollida, kas valtsid (lihvimis- ja pingutusvalts) ei ole kahjustatud
Lihvimisvaltsi ja lindi pingutusmehhanismi tuleb regulaarselt kontrollida
Masina jooksurattad tuleb regulaarselt üle vaadata, et nad ei oleks määrdunud või katki
Pingutusrihm on kahjustatud või valesti pingutatud
Masina pingutusmehhanism on kahjustatud, käib halvasti, hakib
Lihvimisvahendite halb kvaliteet, paberilint ei jookse ühtlaselt
Aluspõrand või ka parkett on ebaühtlane, „lainetab“
Vale töö suund lihvimisel
Astumise kiirus lihvimisel on vale – liiga aeglane/ kiire/ ebaühtlane
Valtsi surve ei sobi valitud lihvimisvahendi karedusega kokku
Kontrollida, kas lihvimisvahend ei ole liiga pingul
Kontrollida, kas lihvimisvahendit liigutav alus on terve
Masin lihvib ühelt küljelt rohkem, alusplaat on kaldu
Kontrollida, kas rihm ei ole liiga pingul või liiga määrdunud
TRIIBUD, MASINA JÄLJED, SÜGAVAD SISSELÕIKED
Ei ole järgitud lihvimispaberite suuruse järjekorda, on hüpatud liiga jämedateraliselt paberilt väga peeneteralisele
Masin lihvib rohkem ühe külje pealt- kontrollida külgmiste jooksurullikute asetust
Aluspõranda ebatasasuste tõttu on ka parkett ebatasane, lihvimissuund ei ole vasakult paremale
Masina pingutusmehhanism on kahjustatud, käib halvasti, hakib
Kontrollida, kas valtsid (lihvimis- ja pingutusvalts) ei ole kahjustatud või määrdunud
Lihvimisvahend on defektne • Valesti valitud valtsi surve liivapaberi või võrgu jämeduse suhtes
Töö käigus on masinale liiga tugevasti surutud, mis teeb masina ebastabiilseks ja kallutab liialt ühele küljele
Ülekate lihvimispaanide vahel on liiga suur
Masina rattaid tuleb kahjustuste ja määrdumise osas regulaarselt kontrollida
Põrandat ei ole lihvimiskordade vahel puhastatud
Masinale on töö käigus liialt tugevasti surutud, mis põhjustas sisselõikeid
Kontrollida masina seadistust ja rattaid, vajadusel reguleerida
Ei ole järgitud liivapaberi kareduste järgnevust, on hüpatud liiga jämedateraliselt paberilt väga peeneteralisele
Masinat on valesti (liiga aeglaselt) liigutatud
LAKITUD PINNA LIHVIMISVEAD ÜLDIST
Vahelihvil on esimene lakikiht läbi lihvitud, mis viib hiljem põranda värvitooni erinevusteni
„Pilvede“ moodustumine erineva tugevusega lihvimisvahendi (liivapaberi) tõttu. Kui vahetatakse kulunud liivapaberit uue vastu, tuleks lihvimist alustada ruumi kõige vähem valgustatud kohas, et aru saada lihvimisvahendi tugevusest
Põranda erinevast karedusest tulenevad värvierinevused
Erinevate lihvimisvahendite kasutamisest (näit. võrk vs. ääre paber) tulenevad värvierinevused serva ja põrandapinna vahel
Allikas: parkett.ee