Puitpõranda ehitamine või taastamine - kas on vaeva väärt?

Puitpõrandad muudavad kodu õdusaks. Kui puitpõrand ära lakkida, on seda kerge hooldada ja põrand peab kaua vastu. Vanemate majade täispuidust põrandaid ei tasu tormata kohe uute vastu vahetama, kaaluda võib ka renoveerimist või siis materjali ärakasutamist teistes ruumides. Otsus, kas vana laudpõrand taastada või teha uus puupõrand, sõltub eelkõige seisukorrast ja kinnitustest.

Puitpõrandad jaotatakse kaheks: laudpõrandad ja parkettpõrandad. Enamik laudpõrandaid tehakse endiselt männist, kuusest või kasest. Alles viimasel ajal on hakatud eelistatama tamme, vahtrat, saart, pööki, kirssi – sest need on vastupidavamad ja dekoratiivsemad kui traditsioonilised materjalid. Parketimaterjaliks sobivad aga eksootilistes maades kasvanud puiduliigid.

Vana puitpõranda taastamine või uue puitpõranda ehitamine?

Põrandalaudade kriiksumise põhjuseks on 90% aluspõranda või laagide kehv seisukord. Kui aluspõrand on tugevasti kahjustunud, tuleb põrandalauad üles võtta, alus korda teha ning siis otsustada, kas panna tagasi sama laud või asendada uuega. Teisalt tuleks visuaalselt hinnata laudade üldist seisukorda: milline on laudade kulumisaste, kui palju on purunenud või tugevalt vigastatud laudu, kas lauad on osaliselt või täielikult pehkinud või mitte. Kui väljavahetatavate laudade hulk ületab 30-35%, tuleks siiski mõelda kogu põranda asendamisele uuega. Vastasel juhul läheb vana põranda renoveerimine mitu korda kallimaks kui uue ehitus.

Kui aluspõrand on korras ja üldiselt sile ning puuduvad märgatavad lohud (aluspõrand pole alla vajunud ega purunenud), ei kriuksu ega nagise kuuldavalt, võib alustada renoveerimisega. Olenevalt põranda seisukorrast on kasutusel kaks võimalust, mida saab omavahel kombineerida, kuid enamasti alustatakse puidu lihvimisega. Põranda lihvimiseks on vaja lintlihvijat ning seinalihvijat seinaäärte ja muude raskesti ligipääsetavate kohtade töötlemiseks. Värvi eemaldamine puhuri, fööni või keemiliste vahenditega ei pruugi alati soovitud tulemusi anda.

Lihvimine on mugavaim ja kiireim viis, mis annab ka kõige kvaliteetsema tulemuse. Liivapaberi kareduse valik sõltub sealjuures vana põrandalaua viimistlusest: kas selleks on värv, lakk või õli.

Puitpõranda viimistlemine

Puitpõrandaid viimistleti vanasti peamiselt värvidega, tänapäeval on valik tunduvalt laienenud ja vahendeid rohkem. Valik on suurem just laudpõrandate osas, mida peale värvimise ka lakitakse, õlitakse ja peitsitakse. Häid põrandavärve on palju, kuid kütteperioodide vaheldumine toob peagi esile lauapraod. Lisaks tulevad heledama põrandavärvi korral eriti selgesti nähtavale kulumised ja värvidefektid.

Puidu õlitamine toob nähtavale laua kauni väljanägemise. Pind jääb sile ja ilma märgatava kattekihita. Et laudpõrandat õlitada, tuleb seda eelnevalt puhastada spetsiaalse vahendiga, et avada puidupoorid, misjärel tuleb võimalikult ühtlase kihina peale kanda puuõli. Perioodiline õlitamine jätab loomuliku ja maheda tooni, mis pikendab ka puidu eluiga, sest õli imbub puitu ja moodustab kulumisele ja mustusele väga vastupidava kihi.

Puitpõranda soojustamine

Puitpõranda soojustamiseks on mitu moodust ja terve hulk soojustusmaterjale. Täitepinnasesse rajatud kivipostid, millele toetuvad puithoonete põrandalaagid, on enamasti ilma igasuguse isolatsioonita. Vundamendi praod ja tihendamata vuugid on põhjuseks, miks põrandaalused on külmad ja niisked. See aga jahutab omakorda põrandat ja loob soodsad kasvutingimused puidumädanikule ja seentele. Vanemad hooned ehitati ka ilma vundamendi tuulutusavadeta. Selline põrandakonstruktsioon vajab kindlasti täiendavat soojustamist ja tuuletihedamaks muutmist.

Millega peaksid arvestama puitpõranda renoveerimisel?

Asudes vana puitpõrandat taastama või vanasse majja uut ehitama, tasuks arvestada järgnevate kulutuste ja töödega: