Põrandaküte vajab aeg-ajalt hoolt. Ning kui süsteem on vanadusest pisut põdurake, on vaja seda põhjalikumalt tohterdada ja ellu äratada.
Ajast, mil Eestisse paigaldati esimene põrandaküttesüsteem, on möödunud juba pea kaks aastakümmet. Selle aja jooksul on pakkujaid olnud mitmeid. Sealjuures on vähesed suutnud oma tootevalikuga läbi tulla kogu selle aja.
Kogemusi arvestades võib öelda, et suur osa paigaldatud süsteemidest vajab lähima aja jooksul uuendamist-kohendamist. Suur hulk neist küll töötab, kuid kaasnevad kasutuskulud on sealjuures liialt suured. Paljuski on unustatud tõsiasi, et iga süsteem vajab hooldust – mis liigub, see kulub.
Piisavalt pole ka saadaval põrandakütte kasutus- ja hooldusjuhendeid ning sellesisulisi peatükke ei leidu hooldusraamatuteski. Hea soovitus: viige sisse ja kasutage kinnisvara hooldusraamatuid. Ükski töö, maalritöödest tehniliste seadmete hoolduseni, ei tohiks märkimata jääda. Iga kasutatud kinnisvara ostja tunneb sellisest infost siirast rõõmu ning ilmselt mõjuks see tervendavalt ka ehitise likviidsusele.
Kuidas aga põrandaküttesüsteemi hooldada ning põdurat taas ellu äratada?
Alusta vee kontrollimisest
Esmajärjekorras tuleb üle vaadata põrandaküttesüsteemis ringlev vesi. Tihtipeale on see võtnud sellise ilme, mis meenutab värvuselt kohvi. Korrosioon ja veest väljasadestunud kõikvõimalik orgaanika katab süsteemi sisepindu, tõkestades selle normaalset tööd.
Mida teha? Süsteem läbi pesta ja vesi vahetada töödeldud vee vastu või kraanivette lisada inhibiitorainet (inhibiitor/inhibeerija on aine või faktor, mis vähendab keemilise reaktsiooni kiirust või takistab reaktsiooni).
Kindlasti halvendab süsteemi sisepindadele ladestunud aine küttesüsteemi. Peamine tulemus – üha kasvav soojuskandja pealevoolutemperatuur, millega kaasneb otseselt küttearve kasv. Kui põrandaküttesüsteemis on vesi olnud pikemat aega vahetamata, on ilmselt kahjustada saanud ka liikuvosad, mis tähendab juba osalist renoveerimist.
Järgmiseks tulekski hinnata põrandakütte kollektorite seisukorda. Tihtipeale on ventiilid kinni kiilunud ja leketest tingitud kahjustused kollektori töö suisa halvanud. Niisugust seisundit võib näha isegi silmaga. Ühel illustratsioonil ongi peamised probleemsed kahjustused, mis viitavad sellele, et ventiilid ei avane ega sulgu piisavalt hästi. See võib põhjustada n-ö klappajamite ja termostaatide sissepõlemist ning automaatne reguleerimine enam ei toimi.
Lahendus on tihtipeale see, et klappajamid keeratakse maha ja süsteem elab oma elu. Kindlasti ei tekita selline asjaolu kasutuses suuremat ebameeldivust, kuid kindlasti mõjub see jällegi halvasti soojusenergia kuludele.
Kollektorite vahetus
Mida teha? Jaotuskollektorid tuleb välja vahetada. Väljavahetamisel on materjali kulu hinnanguliselt 35–40 eurot ühe kütteringi kohta. Tulemus: korrektselt sulguvad ja mittelekkivad komponendid ehk siis ei mingit ülekütmist ega veekahjustusi. Sellised kahjustused on tihtipeale tekkinud ka kehvemate detailide kasutamise tõttu, mille on valmistanud tundmatu tootja.
Metallkollektorite puhul on tootjad isegi eksinud kasutatavate komponentidega, lühidalt öeldes ei ole järgitud keemilise aktiivsuse tabelit. Ilmselt seda ongi väga raske jälgida, kuna me ei suuda kunagi lõpuni kontrollida, mis metalle süsteemi ulatuses kasutatakse. Siinkohal on abiks kogenud paigaldaja ja materjali valik. Plasttorude mõtte on paljud kasutajad enda jaoks vastuvõetavaks teinud, aga plastkollektor tundub ikka veel hirmutav, kuigi asjatult! Plastiga kaasneb selgelt vähem ohtusid ning see on ka säästlikum ja jätkusuutlikum.
Kollektorite vahetuse puhul ei ole vaja karta, et olemasolev torupundar ei sobi kokku uue kollektoriga. Paigaldatud süsteemides on kasutatud ka spetsiaalseid liitmikke kollektorite ja põrandaküttetorude ühendamiseks. Praeguseks on enamik tootjaid standardiseerunud ühele liitmikumõõdule ¾ eurokoonus. Antud liitmikud on kohandatud pea kõikide paigaldatud põrandakütte torude liitmiseks ¾ keermestatud otsaga. Vana liitmik tuleb vaid maha lõigata nii liitmiku lähedalt kui võimalik.
Kui toru väljaulatuva otsa pikkusest jääb puudu ning toru on vaja jätkata, siis peab juba täpsemalt vaatama, kuidas ja millise liitmikuga seda teha.
Süsteem läbi pestud, uus vesi ringluses ja kollektor vahetatud, peab süsteemi uuesti õhutama. Õhutada tuleb põrandaküttesüsteemi alati ühe ringi kaupa. Terve süsteemi korraga õhutamine kogu õhku välja ei too. Samuti peaks automaatsed õhutid välja vahetama kvaliteetsemate õhutite vastu, näiteks panna sellised, mis püüavad kinni ka mikromullid ja hõljumi. Need on võimelised süsteemi õhutama mitu korda kiiremini ja tulemus on kindlasti parem kui tavaõhutite puhul.
Allikas: kodujaehitus.ee
