Vaatamata oma headele omadustele on õhksoojuspumbad endiselt alahinnatud kütteliik. Õigesti kasutatuna võimaldab õhksoojuspump säästa üle poole elamu kütmiseks vajalikust elektrienergiast. Õhksoojuspumpade tootearendus on pidev protsess, mille tulemusel ilmub müügile üha tõhusamaid seadmeid. Alljärgnevalt tutvustame mõnda neist.
Vaatamata sellele, et õhksoojuspump on kodumajapidamistes kõige levinum soojuspumba tüüp, ei osata seda alati vääriliselt hinnata ja vahel isegi kasutada. Ometigi on õhksoojuspump nutikas seade, mis võimaldab lihtsal viisil energiat säästa.
Õhksoojuspumpade needuseks on kujunenud liiga madal hind. Mitmed soojuspumbamüüjad pakuvad klientide püüdmiseks pigem madalat paketihinda, kui et teavitavad inimesi kallimatest lahendustest, mis võimaldaks saavutada märkimisväärset energiasäästu. Inimestele määritakse pähe odavaid mudeleid, sest nii teenib firma paigaldamise arvelt suurema rahalise võidu. Paigaldus tehakse ära nii kiirelt kui võimalik ja klienti ei nõustata seadme kasutamise, võimaluste ja hoolduse osas. Tõsi küll, õigesti paigaldatuna töötab ka väike õhksoojuspump kevadeti ja sügiseti hästi, kuid südatalvise pakasega pole sellest suuremat kasu.
Sellistel juhtudel kuulebki inimestelt kommentaare stiilis: “Tuhkagi see õhksoojuspump säästab – meile pandi üks selline majja, aga elektriarve on ikka sama suur!” Kui siis täpsemalt üle küsida, selgus, et kõnealust elamut köeti peamiselt puudega ja pärast õhksoojuspumba paigaldust ei olnud hoones olevaid muid elektrikütte seadeid reguleeritud. Tol juhul ei antud õhksoojuspumbale isegi võimalust maja kütta ja seetõttu ei olnud midagi imestada, et elektriarve püsis sama suur.
Nii mõnigi on hankinud õhksoojuspumba suviseks jahutamiseks ega isegi proovi sellega kütta.
Kõige aluseks on dimensioneerimine
Õhksoojuspump on suurepärane kütteseade, mis − kuni välistemperatuur püsib plusspoolel − annab soojust parema soojusteguriga (COP) kui maasoojuspump. Pakasega soojustegur küll langeb, ent parimate õhksoojuspumpade COP on 2 või rohkem isegi välistemperatuuril −20 °C. See tähendab, et ka nii külma ilmaga hoitakse õhksoojuspumbaga kütmisel ikkagi kokku poole võrra elektrienergiat.
Õhksoojuspumba COP langeb seda rohkem, mida külmem on välisõhk. Kompressor peab tasa tegema üha suurema temperatuuride vahe. Külmaaine ringlus jääb aeglasemaks ja isegi tarbimisvõimsus langeb. Seetõttu ei suuda väikese võimsusega õhksoojuspump pakasega maja ära kütta ja abiküttele tuleb üle minna liiga vara.
Soojuspumpade testimisel oleme näinud, et välistemperatuuril −20 °C kukub mõnede 9. seeria soojuspumpade küttevõimsus isegi alla 1,5 kW.
Fakt on see, et kui välistemperatuur on −30 kraadi ringis, läheneb COP ühele ja õhksoojuspumbaga kütmine pole enam eriti otstarbekas. Elektritarbimisega võrreldes annab soojuspump samavõrra soojust kui elektriradiaator.
Õige dimensioneerimine võimaldab võimsuse langust mõningal määral kompenseerida. Võimas õhksoojuspumba välisseade annab korralikult soojust kuni −20-kraadise pakasega. Tööpõhimõte ei esita seadme suurusele piiranguid. On olemas õhksoojuspumpasid, mis paigaldatakse õlikatla asemele maja põhikütteseadmeks.
Suur ja tõhus mudel maksab väikesest seadmest rohkem, kuid paigalduse hinnavahe pole märkimisväärne. Võimsast soojuspumbast on talvel tunduvalt rohkem kasu. Kuna võimsam seade töötab enamiku tööajast osakoormusel, on selle soojustegur üldjuhul väga hea – isegi parem kui täiskoormusel, kuna pump ei pea tasa tegema nii suurt temperatuuride vahet. Kui järele mõelda, peaks osakoormusel töötav tõhus soojuspump ka palju kauem vastu pidama, kui peaaegu terve talve täiskoormusel töötav väike soojuspump.
Võimsa õhksoojuspumba ainus puudus võib olla see, et väga väikese küttevajaduse korral ei oska seade end piisavalt madalale võimsusele reguleerida, vaid hakkab välja lülituma. Tõsi, kõik sõltub konkreetse seadme omadustest ja inverteri tööulatusest.
Õhksoojuspump tahab töötada!
Õhksoojuspump võimaldab energiat säästa ainult juhul, kui ta õigesti tööle rakendada ja lasta tal maja kütta. Kõik algab soojuspumba siseseadme paigutamisest – nimelt peab see asuma kohas, kust soe õhk pääseb eluruumides takistamatult ringlema. Teiseks peab sissepuhe olema sellise tugevusega, et õhk tõepoolest ringleb ja viib soojuse eluruumidesse laiali. Kolmandaks tuleb muude kütteallikate (radiaatorid, põrandaküte) termostaadid keerata piisavalt madalale temperatuurile. Õhksoojuspump võimaldab energiasäästu ainult juhul, kui sellega võimalikult palju köetakse. Sügisel, kütteperioodi alguses, tulekski hakata kütma ainult soojuspumbaga.
Loomulikult leidub ka elamuid, kus õhksoojuspumba kasutamine ei tasu ära. Sellised on näiteks mõistliku suurusega ja madala küttevajadusega uued eramajad, kus peaaegu kogu vajalik soojus saadakse koduse elektritarbimise jääksoojusest. Sellistesse hoonetesse paigaldatud õhksoojuspumbad on valmistanud pettumuse, kuna elektrikütte osa elamute koguelektritarbimises on juba ennegi nii väike, et isegi täiesti õigesti kasutatuna ei võimalda õhksoojuspump enam kuigi palju rohkem energiat kokku hoida.
Muud asjaolud, mis õhksoojuspumbaga kütmist piiravad, on näiteks see, et liiga tugev sissepuhe häirib soojuslikku mugavust või et soe õhk ei pääse majas vabalt ringlema. Ka mõned selle ala asjatundjad ütlevad, et kui ruumilahendus pole avatud, ei tasugi võimsat õhksoojuspumpa paigaldada. Tegelikult on küsimus siiski hinnas ja paigaldusvõtetes.
Peale tavaliste karbikujuliste laemudelite on olemas ka muid siseseadmeid. Näiteks elektriradiaatoriga sarnanev põrandamudel puhub sooja õhku laiemalt ja mitte väga tugevalt. Olemas on lakke integreeritav siseseade, laekassett, mis puhub õhku neljas suunas. Ripplagede taha paigaldamiseks sobib aga hästi kanalimudel, millega on võimalik suunata soe õhk ventilatsioonikanalite kaudu korraga mitmesse ruumi.
Enamike tootjate võimsamate välisseadmetega on võimalik ühendada mitu siseseadet. Üks ja sama välisseade võib teenindada isegi kolme või nelja siseseadet, kusjuures kõigil siseosadel on eraldi temperatuuri ja puhumistugevuse reguleerimise võimalus. Ainus piirang on see, et kõik siseosad peavad kas kütma või jahutama – erinevaid funktsioone ei ole võimalik samaaegselt kasutada.
Allikas: kodujaehitus.ee