Iga maja ehituse lõpuperiood kujuneb pingeliseks. Isegi kõige paremini planeeritud ja läbiviidud ehitusprotsessis tekib viivitusi ja tõrkeid. Mida panna tähele objekti vastuvõtmisel?
Kui tavaliselt on ehituse alguses ehitajal rohkem aega ja kõik osapooled võtavad tööga seotud probleeme üldjuhul rahulikult, siis mida edasi objekti üleandmise-vastuvõtmise poole, seda pingelisemaks õhkkond muutub.
Hea ajaplaani juurde kuulub kindlasti piisav ajapuhver, mis ongi mõeldud ootamatuste ja võimalike tööde käigus tekkivate probleemide lahendamiseks. Kuna tööde algusfaasis on puhver suurem, siis enamasti esimestes tööetappides võimalik materjali tarneprobleem või tööde ümbertegemine lõpptähtaega ei mõjuta.
Peaaegu igal objektil on mõnevõrra probleeme ka vaheetappide tähtaegadega, kuid nende puhul kasutatakse tavaliselt lihtsat lahendust − nimelt lükatakse tööd, mis plaanitud etapiga valmis ei saanud, edasi järgmistesse etappidesse.
Nii tekib mõnevõrra petlik üldmulje: plaanitud tööetapid saavad õigeks ajaks valmis ja ajagraafik on korras, kuid samas kipub järjest enam töid viimastesse tööetappidesse lükkuma. Need tööd on peamiselt seotud viimistlemisega ja võtavad rohkem aega.
Selliselt jõutaksegi objekti lõppu ja viimastesse vaheetappidesse, kus on palju töid vaja ära teha, kuid aega on selleks vähe.
Viimase hetke muutusi kahetsed hiljem
Maja vastuvõtmise lähenemisel hakkab iga ehitusplats tõeliselt elama. Ajapuhver on otsas ja ehitaja alustab lõpuspurti, kus viimastel päevadel tehakse töid sageli pea ööpäevaringselt. Suur tempo ja palju inimesi korraga töid tegemas annab küll tulemuse, kuid sellise kiirustamisega kaasneb ka paraku juba tehtud tööde vigastamist.
Tavapärane on täkked värskelt värvitud seinal või lael, mis vajavad uuesti parandamist ja mis niigi närvilisse perioodi lisapingeid toovad.
Objekti lõppu kuhjub ka tellijal palju lahendamist ja otsustamist vajavaid teemasid, sest peale ehituse lõpetamise probleemide tegeleb tellija siis ka aktiivselt maja sisustamisega. Lõpufaasis tehakse otsused enamasti käigupealt ja nii mõnigi tellija nõustub ehitaja viimase hetke muudatusettepanekutega või lihtsamate lahendustega ainult seetõttu, et kiiremini oma oodatud uude majja saada.
Nii mõnigi tellija on hiljem kurtnud, et tuli ehitajale vastu, kuna pakutud lahendus tundus sellel hetkel vastuvõetav, kuid nüüd tagantjärele enam sellist asendust teha ei laseks.
Tellija roll lõpuetapis
Mida saab tellija teha, et objekti lõpufaasis oleks veidi rahulikum ja otsused kaalutletumad?
Kõige lihtsamalt öeldes peavad ehitajal maja üleandmise ajaks kõik lepingujärgsed tööd kokkulepitud tähtajaks tehtud olema. Selleks et tellijal oleks lihtsam jälgida, kas ikka kõik kokkulepitud tööd tehtud saavad, on oluline iga tööetapi osas tehtavad tööd detailselt lepingus fikseerida.
Näiteks kui tööetapis on kirjas katusetööd, tuleb dokumenteerida, missuguseid töid see täpsemalt hõlmab: kas ainult katusekonstruktsioon ja katusekate või ka räästa tegemine, vihmaveerennid ja katusetarvikud, nagu näiteks katuseredel, käiguteed ja lumetõkked.
Oluline on paigutada kõik plaanitavad tööd konkreetsetesse tööetappidesse koos kindla tähtajaga. Nii on objekti lõpufaasis vähem üllatusi “unustatud” töödega, mis kõik muidu viimasesse etappi kuhjuksid.
Täiendavalt oleks tellijal mõistlik võtta hoiak, et kõik tööd, mida mistahes põhjusel plaanitud tööetapis teha ei jõutud, tuleb ära teha järgmises tööetapis ja mitte kaugemale lükata.
Igas tööetapis tuleb ehitajalt nõuda teostatud töödega kaasnevat täitedokumentatsiooni, nagu kaetud tööde aktid, ehituspäevik, erinevad mõõdistusaktid, materjalide vastavussertifikaadid, kasutusjuhendid jne.
Oma olemuselt ei erine maja ülevõtmise-vastuvõtmise akt vaheetappide aktidest v.a see, et üleandmise-vastuvõtmise aktiga antakse materiaalne vastustus ehitaja poolt tellijale üle ja käivitub garantiiaeg.
Loe ka blogipostitusi “Kuidas ehitada maja kiiresti valmis?” ja “Millest saavad alguse ehitusprobleemid?”.
Allikas: kodujaehitus.ee
