Betooni kasutamine on olnud 20. sajandil väga levinud ning betooni võib pidada tähtsaimaks ehitusmaterjaliks. Algselt kandekonstruktsioonide ehitamiseks mõeldud materjal on tänu oma mitmekülgsetele omadustele leidnud laialdast kasutamist kõikide ehitustööde juures, sealhulgas fassaadipindade ilmestamisel.
Hoogne ehitamine on alati olnud edenemise märk, sest ehitustegevus käib käsikäes ühiskonna majandusliku kasvu ja aktiivse eluga. See on tõend optimismist ja usust tulevikku.
Tänapäevased tehnoloogiad on kinkinud arhitektidele ja inseneridele suure loominguvabaduse. Tänu teadusuuringutele on ehitamine muutunud ka äärmiselt otstarbekaks. Oskus kasutada progressiivseid ehitusmaterjale teeb ehitamise soodsamaks ning tagab ühtlasi meeldiva elukeskkonna ja turvalisuse.
Konstruktsioonimaterjalide valik on lai: kasutatakse puitu, metalli, telliseid, klaasi, plasti ja paljut muud. Ka betooni.
20. sajand – betoonisajand
Betoon on tõestanud oma eeliseid: see on vastupidav ajale, tulele ja mürale ning lisaks kõigele ka sobiva hinnaga. Betoonist saab luua kauni, isikupärase ja turvalise kodu. Ehitaja hindab betooni kui tugevat ning usaldusväärset ehitusmaterjali, arhitekti rõõmustab aga suur valikuvabadus nii hoone ruumilahenduse kui ka fassaadiviimistluse kavandamisel.
Betoonist ehitamise võib üldistades jagada kolmeks: monteeritav betoon (mõnikord ka elementehitus) ehk tehases valmistatud betoonelementidest püstitatud konstruktsioonid, paigalvalu konstruktsioonid (mõnikord ka monoliitbetoon) ehk ehitusplatsil raketisse valatud betoonkonstruktsioonid ning betoonist ehitusblokid.
Üheks oluliseks monteeritava betooni eeliseks peetakse seda, et ehitusplatsile saabuvad kvaliteetsed ja kontrollitud keskkonnas valminud tooted. Tehastes käib tootmine aastaringselt toatemperatuuril, tootmiskeskkond on ehitusplatsil valatava monoliitbetooniga võrreldes palju paremini kontrollitud. Külmal ajal soojendatakse betooni täitematerjale auruga, segusõlmede kulupunkrid on soojustatud ning betooni valmistatakse sooja veega. Seetõttu ei kasutata talvel oluliselt teistsugust betooni retsepti, võrreldes suvise ajaga, tsemendi kulu on ehk natukene suurem.
Monteeritavast betoonist paneelid tehakse tavaliselt valmis tööprojekti ja individuaalsete tootejoonistejärgi. Standardset laotoodangut pole. Betooni omadustele esitatavad nõudmised on normide ja tööprojektiga täpselt paika pandud ning vastavalt valmistatud betoon tehase labori range kontrolli all. Betooni valiku tingivad koormused, keskkond, ehitise planeeritav eluiga ja arhitektuursed nõuded. Kuigi võib tunduda, et kõige tugevam, külmakindlam jne betoon on parim, tehakse tavaliselt pragmaatiline, projekti tingimustest lähtuv valik. Betooni omadused peavad olema tulevast ehitist silmas pidades piisavad, kuid mitte üledimensioonitud. Samuti ei pea tellija olema betooni ekspert ning orienteeruma kõikvõimalikes tehnilistes üksikasjades.
Kui tegemist on platsil valatavate paigalvalu struktuuridega, on riske rohkem: tulemust võivad mõjutada paigalvalu raketis, ilmastik betoneerimistööde ja betooni kivinemise ajal ning tegijate professionaalsus. Sellisel juhul oleks hea valida kindel töövõtja, ka tellija elementaarsetest tehnilistest teadmistest olla võib kasu.
Kasutatakse veel kombineeritud varianti, näiteks hoone vundamendid ja keldrikorrus valmistatakse monoliitbetoonist, aga maapealsed konstruktsioonid monteeritavast betoonist.
Materjalide kombineerimine
Betooniga on võimalik kombineerida ka muid konstruktsioonimaterjale, näiteks ehitada maja kandvad seinad tellistest või ehitusplokkidest, vahelagedes aga kasutada monteeritavaid õõnespaneele. Korterelamute, tööstus- ja ärihoonete püstitamisel leiavad koos betooniga tihti kasutamist metallkonstruktsioonid ja klaasfassaadid.
Erinevate konstruktsioonimaterjalide kombineerimiseks on raske rusikareegleid välja tuua. Igal materjalil on oma eelised ning lõppkokkuvõttes sõltub kõik ehitise kujust, otstarbest ja konstruktsioonidele esitatavatest nõuetest. Konstruktsioonimaterjali valikul tasub usaldada projekteerijat, sest ehitise kandevõime ja stabiilsus peavad olema tagatud ning arvestada tuleb erinevate materjalide iseärasustega. Näiteks on vaja silmas pidada kasutatavate materjalide valmistus- ja ehitustolerantside erinevusi ning veenduda, et kõik komponendid ehituse käigus ikka kokku sobiksid. Tihti tingib mõni ehitisele esitatav nõue ka teatud konstruktsioonimaterjali valiku – mõne muu materjali kasutamine võib osutuda ebaotstarbekaks, näiteks tulepüsivusnõuete täitmisel või vajaliku kandevõime ja sillete saavutamisel.
Alati on tunduvalt odavam kõik kavandamise käigus hoolikalt läbi mõelda kui pärast ehitusplatsil vigu parandada. Seetõttu on mõistlik jätta projekteerimistööde jaoks piisavalt aega ning olla sellega kindel, et liigne kiirustamine ei tule lahenduste kvaliteedi arvelt. Erinevate konstruktsioonimaterjalide kombineerimisel tasub olla ettevaatlik ja veenduda nende kasutamise vajalikkuses. Liiga suure hulga konstruktsioonimaterjalide kombineerimine ühes ehitises muudab selle keerulisemaks ning võib paratamatult kaasa tuua kulude kasvu.
Huvitavad fassaadilahendused
Betoon, eriti monteeritav betoon, annab arhitektile hoone fassaadi viimistlusvõimaluste valikul väga suured vabadused. Kasutada võib erineva värvusega, näiteks lumivalget või siis pigmentidega toonitud dekoratiivbetooni. Sõltuvalt betooni pinna töötlemise tehnikast ja kasutatud raketisest/vormist võib muuta betooni pinna tekstuuri ja reljeefi või eksponeerida betoonis kasutatavat dekoratiivset täiteainet. Fassaadipaneelide valikust võib leida nii standardseid viimistlusviise kui ka erilisi, ainult konkreetse maja ja fassaadi jaoks loodud viimistluslahendusi.
Üheks uuemaks ja võimalusterohkemaks monteeritava betooni viimistlusviisiks on graafiline betoon. Sel puhul luuakse betooni pinnale mustreid või kujutisi, kasutades siledapinnalise tsemendikivi ning betooni paljastatud täiteaine värvuse ja tekstuuri erinevusest tulenevat kontrasti. Siiani on olnud meie suurimaks graafilise betooni väljakutseks Eesti Maanteemuuseumi ajalooliste teeruumide tugiseinad. Eesti maantee ajalugu ja maastikku kujutavad fotod on kantud betooni pinnale ilmestamaks muuseumi ekspositsiooni.
Betooni kui konstruktsioonimaterjali puhul on loomulikult esmatähtsad selle piisav survetugevus ja külmakindlus ning sõltuvalt kasutamise keskkonnast muudki tehnilised näitajad. Dekoratiivbetoon peab peale tehniliste nõudmiste täitmise vastama ka arhitekti nõuetele. Mõnikord võib sellise betooni retsepti väljatöötamine osutuda laborile tõeliseks pähkliks. Sestap oleks mõistlik enne lõpliku otsuse langetamist külastada tootjaid, uurida nende võimalusi, teha näidiseid ning veenduda, et planeeritav viimistlusviis on sobiv ja vastab tulevase majaomaniku soovidele. Tuleb arvestada, et betoon on elav materjal ning betooni pinna ühtlase värvuse saavutamine mõnikord keeruline. – sõltuvalt viimistlusest võib mõningane laigulisus olla vähemal või suuremal määral märgatav. Betooni pinna värvuse teatav ebaühtlus ning mõningane poorsus on loomulik, muutes selle tihtipeale isegi huvitavamaks.
Allikas: kodujaehitus.ee